"I made haste, and did not delay to keep Your commandments." - PSALM 119:60

Live for God!
"I made haste, and did not delay to keep Your commandments." - PSALM 119:60
Live for God!
Kungani ugwalo lolu lwabhalwa:
Lolu gwalo lubhalelwe bonke abake balahlekelwa ngumuntu kumbe yilutho abaluthandayo. Lolugwalo lubhalelwe labo abazizwa belomlandu nxa bekhala. Lolugwalo lubhalelelwe noma ngubani oyake azibuze ukuthi, “Kungani mina, Nkosi?” kumbe “Kungani othandekayo wami, Nkosi?”
Kulithemba lomkhuleko womlobi ukuthi bonke abasebenzisa lolugwalo bakuzwisise ngcono ukudabuka, lamanyathelo okufanele umuntu awathathe ukuze ehlule ukudabuka.
Umlobi ukholwa ukuthi indlela engcono yoku khangelana lohlupho empilweni yikuba lobudlelwano obuqondileyo loJesu Kristu, obutholakala kuphela elizwini lika Nkulunkulu, iBayibeli. Lanxa amazwi ka Jesu athi: “Babusisiwe abakhalayo, ngokuba bazaku duduzwa,”ekhuluma eqonde kakhulu kulabo abakhalela izono zabo, itsho langoku khala kweqiniso. UNkulunkulu wakwenza ukuthi nxa sidabukile kube lezinye izinto ezenzakala yo emizimbeni yethu, singama Kristu, kumbe singa yisiwo amaKristu. Siyakhala siphinde siduduzeke.
Kuyini Ukudabuka?
Ukudabuka yikudaniswa yilutho kumbe umuntu okulahlekeleyo. Nxa umuntu engacabangisisa ukuthi kuyini sibili okumlahlekeleyo azinike isikhathi sokudana ngakho, uzaku thaba njalo.
Izibonelo zeBayibele ngokudabuka:
1. Ukulahlekelwa ngumtwana ngokufa, lanxa umtwana waye ngezwa. (UDavida - 2 Samuweli 19:1-2)
2. Ukulahlekelwa ngabantwana bengena emhlabeni. (UNkulunkulu - Isaya 63:10)
3. Ukwehlukana kwabangane kumbe abazalwane kuKristu. (UPawuli – Imisebezi 20:38)
4. Ukufa ko mgane. (UJesu – Johane 11:35)
5. Ukuswela inzalo (uHana - 1 Samuweli 1:11,16)
6. Ubufebe. (UNkulunkulu labako Israyeli - uHez.16, Hoseya)
7. Ukulahlekelwa nguJesu ngenxa yesono. (Ukulandula kuka Petro - Mat.26:69-75)
Ukudabuka yikulahlekelwa.
Siyadabuka, kungasiku felwa kuphela, kodwa ngenxa yoku lahlekelwa.
Siyadana kungayisikho kufelwa nge sibathandayo, kodwa ngenxa yokuthi esibathandayo asiselabo. Sebesi lahlekele, kodwa hayi kuNkulunkulu. Singadana njalo langenxa yokulahlekelwa yibudlelwano, ukulahlekelwa yikusebenza kwesinye sezitho zomzimba (okunje ngo nyawo kumbe amehlo), ukulahlekelwa ngumsebenzi, ukulahlekelwa liphupho, ukulahlekelwa ngenye nje into eqakathekileyo kithi.
Ukulahlekelwa kutsho ukukhula
Kokuphela empilweni siyazuza izinto ziphinde zisi lahlekele. Ngemvelo, ukulahleka kumele kube khona ukuze kumile okunye. Ikhasi leluba liyawa ukuze iluba livuleke. Inhlanyelo ifanele ife isihlahla singaka mili emhlabathini. Amazinyo obuntwana ayalahleka nxa sokuyisikhathi samazinyo obudala. Silahlekelwa ngabangane bezikolo eziphezulu nxa singaba lenhlanhla yokuya eYunivesithi. Kwesinye isikhathi sicabanga kakhulu ngesikuzuzayo, size sikhohlwe ngokwasi lahlekelayo. Ngibona angani lokhu yikho okuzakwenzakala kithi nxa singaya ezulwini – njalo lokhu yikho osokwenzakalayo kwabathandekayo bethu abangamaKristu asebafayo. Okufanele kwenziwe nguye wonke umuntu osewake walahlekelwa ngenye into yiku dinga okungamenza akhule ngenxa yalokho kulahlekelwa.
Ukulahlekelwa okukhulu kuhlanganisa ukulahlekelwa ngokuncane okunengi.
Kwesinye isikhathi ngokulahlekelwa okukhulu (okunjengoku felwa yindoda), kubakhona okunye ukulahlekelwa okuncane (akusela muntu oletha imali ngekhaya, akusela muntu othwalela owesifazana izinto ezinzima, njalo njalo.) Ukuze ukhohlwe ngoku lahlekelwa okukhulu, umuntu kufanele acabange langoku lahlekelwa ngokunye okuyizinto okuncane.
Abantwana loku lahlekelwa
Nxa umuntu wake walahla ulutho esese ngumtwana, wehluleka ukukhohlwa ngakho, uzakuba lohlupho olukhulu engalahlekelwa yilutho esemdala. Kwesinye isikhathi abantwana bayehluleka ukukhohlwa ngokulahlekelwa ngoba abazi zonke izinto. Nxa ungalahlekelwa ngomunye kumbe ngolunye ulutho khathesi usukhulile, wehluleke ukukhohlwa ngakho, khangela ubone ukuthi akula kulahlekelwa kobuntwana okufanele udane ngakho. Akufanelanga uzisole kumbe usole abanye ngokuthi ulalolo hlupho kwasebuntwaneni bakho. Kufanele wazi ukuthi kwenzakala njani, ubususebenzisa lolo lwazi ukuzinceda.
Okunye ukulahlekelwa okukhulu esengaba lakho empilweni yami yilokhu: (Kuzakuncedisa ekudabukeni kwakho nxa ungazinika isikhathi ubhale.)
Ukulahlekelwa engikhangelane lakho khathesi nje yilokhu:
Ukudabuka kwenzani emuntwini
Nxa umuntu edabukile sibili, uzakweneliswa yikwenza izinto ezimbili:
1. Uzakweneliswa ukukhumbula ngokulahlekelwa kwakhe engelakukhathazeka kakhulu emonyeni.
2. Uzakuba lakho uku khululeka kwabanye.
Kwenzakalani kuye wonke umuntu odabukileyo? (Lanxa enguMkristu)
1. Kuvame ukuthi into yokuqala eyenzakala kulowo, muntu yikwethuka. Kunjengokuthi nxa ungazisika umunwe kakubi, awuqali ngokuzwa ubuhlungu kuqala-kufanana lokuthi umuntu omthandayo angafa. Awuqali ngokuzwa ubuhlungu kakhulu. Ungenza konke ofuna ukukwenza, njengokuthi usephutsheni. Le yindlela kaNkulunkulu yokusincedisa ukuthi singathwali nzima ngasikhathisinye.
“Kalifikelwanga yikulingwa okunge jwayelekanga ebantwini. UNkulunkulu uthembekile, kayikuvuma ukuba lilingwe ngokungaphezu kwamandla enu; kodwa nxa ukulingwa kufika, uzakulinika indlela yokuphepha, ukuze libe lamandla okukuthwala.” – 1 Kor.10:13.
UMkristu kufanele acabange leli ivesi nxa eqala ukuzwa ubuhlungu. UNkulunkulu kasoze amnike ubuhlungu obukhulu obedlula ukubuthwala. Usiphe izwi lakhe ukusisiza!
2. Kwesinye isikhathi abantu baba lokwala. Bayala ukuthi ukulahle-kelwa kwenzakele – “Angikholwa ukuthi ufile.” Kumbe bale ukuthi ukulahlekelwa kuqakathekile – “Bengingazizwa ngiseduze kwakhe kangako.” Kumbe bale ukuthi ukulahlekelwa kuzahlala kukhona. Ühambile okwesikhatshana, uzaphenduka.” Lokhu kuyingxenye yokwethuka. Ngokuhamba kwesikhathi umuntu uze abone iqiniso.
3. Kwesinye isikhathi abantu bazizwa belomlandu. “Ngabe nga _____, ngabe le into embi kangaka ayenzakalanga.” Esikhathini esinengi, akulasizatho sokuzizwa ulomlandu. Nxa kulesizatho sokuzizwa ulomlandu, kufanele uphenduke uvume isono (njenge zono zonke) imizwa yomuntu ingaka pholi. Kujayelekile, ekufeni, ukuthi kulezinto ebesifuna ukuzitsho, kumbe ukumemzela, kumbe izinto ebesifuna ukumxolisa kuzo – kodwa lezozinto ziyabe zingaseyi kwenzeka. Asiphenduke sicele ukuthethelelwa ngu Nkulunkulu (ngoba sonile laphambi kwakhe) besesi vuma ukuthi senzile esibe singakwenza njalo uNkulunkulu ususile izono zethu.
4. Abantu abanengi nxa bedabukile baba lokuzonda. Äkulunganga lokhu!” “Kungani mina?” Kwesinye isikhathi abantu bayazonda becabanga ukuthi kulomuntu obangele ukufa. “Ngabe udokotela wa ____.” “Ngabe umtshumayeli wa ______.” “Ngabe abazali bami ba_______.” Kwesinye isikhathi umuntu uzondela yena ofileyo. “Kungani ehambe wangitshiya?” Kwesinye isikhathhi umuntu uze azondele loNkulunkulu. “Kungani uNkulunkulu evumele lokhu kwenzakale?” Lasebanwini abalokholo oluqine kakhulu kwesinye isikhathi bayamzondela uNkulunkulu enhliziyweni zabo bazibuze ukuthi kungani uNkulunkulu evumela ezinye izinto zisenzakala, Amahubo 73:12-14. Le imizwa ebasenhliziyweni zethu ayisiso isono nxa siyi-thatha ngendlela eqqondileyo (isibonele, khangela Amahubo 73:15-17)
Nxa umuntu efuna ukuthi imizwa yakhe iphole lokudabuka kwakhe kudede, kufanele afunde ukuzondela okwenzakeleyo kulokuzondela uNkulunkulu kumbe abanye abantu. Kufanele abe ezikhumbuza ukuthi ukuhlupheka konke emhlabeni lokufa kuyimisebenzi ka Satani hatshi ekaNkulunkulu.
Kujayelekile ukukthi nxa umuntu edanile kacabangi kuhle. Engasola odokotela ngokungelaphi umtanakhe, kukanti odokotela bazame ubungcono babo. Kungakho, umuntu nxa edabukile kufanele ananzelele ukuthi kasoli abanye abantu. Kufanele azinike amaviki athize umcabango wakhe uze ubuye abesebona ukuthi angasola omunye umuntu kumbe hayi. Kungamceda ukubhala phansi ngakuzwayo nxa ezondile, lokuthi kungani esolela omunye umuntu. Njalo akufanelanga abe ezicabanga izizatho ezimenza asolele omunye umuntu. Uyakwazi ukuthi angezwa ngcono, uzakubalakho ukubala lokho akubhalayo abone ukuthi waye cabanga kakuhle yini ngalesosikhathi kumbe hatshi, uzabona ukuthi waye ngacabangi kuhle. Mhlawumbe kungaba yikho ukuthi umuntu wona, kodwa kwaba yingozi nje – waye ngazimiselanga ukuzwisa muntu ubuhlungu. Ngakho nxa kulomuntu ofanele ukusolwa, ewonele wena kumbe othandekayo wakho, umuntu odabukileyo uzakuba lakho ukufisela umuntu olomlan-du ukuthi aphenduke ukuze asindiswe. (Matewu 18:15) Umuntu odabukileyo kufanele abelesifiso soku thethelela enhliziweni yakhe angabi lesifiso sokuphindisela, Matewu 18:21-35, Roma 12:17-19. Abantu abehluleka ukunqoba ukuzonda ngendlela kaNkulunkulu bacina begula lengqondo zabo zingathokozi kokuphela.
5. Umuntu ozizondeleyo lozisolayo uba lokukhathazeka emoyeni. Umuntu okhathazekileyo emoyeni uzwa kungatsho ukuthi angenza umsebenzi, uzizwa engayisi muntu walutho, kuye umhlaba wonke ukhangeleka njenge ndawo embi kakhulu, kafuni ukuba phakathi kwabantu. Nxa umuntu esizwa kanje, kufanele asebenze kanzima ukuze angoni. Akufanelanga ahlale ngekhaya engayi ezinkonzweni ngoba esizwa kusithi angayi. Kufanele azibambe ngamandla ukwenza umsebenzi oyabe efanele awenze. Lokhu kuzamceda ukuqeda ukudabuka kwakhe.
6. Abanye abantu baba lokwesaba. Kakhulu besaba ikusasa ngoba bengazi okuza kwenzakala. Ezikhathini ezinengi, ukulahlekelwa kuba yikuthi impilo yomuntu isizakuba lomahluko, lokho kumlethela ukwesaba.
7. Abanye abantu bezwa bengathandwa njalo bekhohlakele, lanxa abantu beba tshengisa uthando. Ubuhlungu obuzikileyo bande, ukwenza abantu balwale uthando. Njalo bazwe engani uNkulunkulu useba lahlile, Amahubo 22:1-2, 10:1.
Labo abazizwa besesaba njalo bengathandwa, njalo lo Nkulunkulu eba khohliwe bafanele bafunde lo umbalo: “UNkulunkulu uyisiphephelo sethu lamandla ethu, uyafunyaniswa elusizo kakhulu ekuhluphekeni. Ngakhoke kasiyikwesaba lanxa izintaba ziphoselwa olwandle.” (Amahubo 46:1-2.) Bafanele batshele uNkulunkulu ukuthi BAYAKWAZI ukuthi ulabo, lanxa BESIZWA engani kakho. Sonke kumele sifunde ukwakhela ithemba lethu kuNkulunkulu kukho konke ukulingwa okuncane empilweni ukuze kube lula ukwethemba kuNkulunkulu nxa sisebuhlungwini obunzima.
8. Abanye abantu balenhlupho emzimbeni njengobuhlungu obuba sesiswini kumbe ukugcwalelana esifubeni kumbe emphinjeni. Mhlawumbe abangezake bamelane lomsindo, baphefumula nzima, imisipha yabo ayibila mandla, umlomo uyoma, kumbe abala mandla. Abanye abantu abalali, njalo balenhliziyo emnyama engathandi ukudla. Abanye bakhala kakhulu njalo abanye abakhali. Abacabangi kakuhle. Abanye baze babe lokungabonisisi. (Bebona izinto ezivele zingekho.) La ayisiwo mazwi avela kuNkulunkulu lanxa enga khangeleka enjalo.
Nxa umKristu elomunye kumbe elayo yonkele imizwa eyisitshiyangalo mbili engaphezulu, angaba lokududuzeka ebeleqiniso lokuthi yimizwa ejayelekileyo. Yimizwa ëyejayeleke kuye wonke umuntu.” Njalo engaba lokududuzeka eleqiniso lokuthi phose wonke umuntu udlula kuyole imizwa, lokuthi ngesikhathi umuntu uze ezwe ngcono, usengaba lokuthokoza lokuthula njalo.
Ukusila ekudabukeni
Le yiyo indlela umuntu asila ngayo ekudabukeni. Umuntu uba lemizwa emilutshwana kumbe eminengi emibi eselifunde ngayo. Le imizwa iba khona okwesikhatshana, kube sokusiba khona izikhathi lapho umuntu azizwa eselokuthokoza loku thula njalo okwesikhatshana. Iphinde njalo imfikele imizwa emibi. Ngokuhamba kwesikhathi, izikhathi zokuthokoza lokuthula ziya zisanda lezikhathi zemizwa emibi ziya zifinyela. Lokhu kunga thatha iminyaka engaba mibili.
UJobe, isibonelo sethu
UMoya Ongcwele usitshela ngendoda eyalahlekelwa ngabantwana bayo lakho konke okwayo-ngelanga linye. Masinyazana ngemva kwalokho wagula. Le indoda yayi nguJobe. Khangela imizwa adlula kuyo:
Iphika lenhliziyo emnyama, 3:24
Ukububula, 3:24
Imizwa yosizi, 3:20
Wafisa ukuthi nga uyafa, 3:21
Waswela ubuthongo, 7:4
Amehlo avuvuka lemisipha yaphela amandla, 17:7
Walahlekelwa lithemba, 7:6, 17:15
Inhliziyo yaswela ukuphumula, 30:27
Wezwa angani uNkulunkulu kalazwelo, 13:3, 31:35
KUKANTI, uJobe kazange one uNkulunkulu uthi kufanele sikhangele kuJobe nje nge sibonelo sethu, singalahli ukholo lwethu. Khona sizabona “isiphetho esimiswe yiNkosi – ukuthi iNkosi ilesihawu lobubele,” (Jakobe 5:11)
Ukudabuka kuka Jobe kwaba kukhulu kulayo yonke into esingayithwala. Lanxa uJobe wasila ekudabukeni kwakhe.
Imizwa esengaba layo lezinto ezangi ncedayo ukumelana layo:
Ngingazinceda njani ukuthi ngizwe ngcono?
Kulobu nzima obuthathu obufanele umuntu abuthwale nxa efuna ukusila osizini lwakhe.
1. Akufanelanga uhlale ulokhu thandabuza. Kufanele ukhangelane leqiniso lokulahlekelwa.
1.1 Nxa umuntu ofileyo ubenguMkristu, ukudabuka kwakho akufanelanga kube kubi ngengokwabantu belizwe, ngoba ulethemba loku mbona othandekayo wakho njalo, 1Thes.4:13-14
1.2 Nxa umuntu ofileyo ube engayisuye uMkristu opheleleyo, kufanele uyekelele uNkulunkulu u kwahlulela konke, 1 Kor.4:5.
2. Kufanele uvume ukuzwa ubuhlungu losizi. Nanzi ezinye zezinto ezenziwa ngabantu bezama ukuqeda ubuhlungu losizi: Balandula ukucabanga ngokulahlekelwa kwabo, benza engani umuntu ofileyo kazange ake aphambanise, baqeda ukukhuluma ngomuntu ofileyo baqede noma yini engabakhumbuza ngalowo muntu (okunjenge mifanekiso), abavumi ukuthi bakhale, bayazama ukwehlisa ubuhlungu ngokunatha utshwala kumbe ngezidakamizwa. Nxa usenza eyinye yalezizinto, awusoze ubelakho ukuqeda ukudabuka kwakho.
3. Kufanele ujayele impilo ungela kulahlekelwa ngumuntu kumbe yilutho. Indlela kuphela ongenza ngayo lokhu yikusebenza nzima imisebenzi yakho yansukuzonke.
Nanka amanyathelo amahlanu anceda umuntu ukuthi akhohlwe ngokulahlekelwa ngothandekayo.
1. Kufanele wenze ubudlelwano obutsha lomuntu osehambile. Lobubudlelwano yiku mgcina lumuntu ephila emcabangweni wakho. Ungazami ukumkhohlwa, kodwa ungaze wacabanga ngaye insuku zonke, kumbe izikhathi zonke.
2. Nxa ukhumbula ngomuntu osehambile, khumbula ngazozonke izinto ezinhle lezimbi, izikhathi ezimnandi lezingamnandi elaba lazo lilonke. Ungeke usile nxa unga fihla eyinye ingxenye yeqiniso.
3. Khetha ofuna ukuku gcina okobudlelwano osobulahlekile. Yenza ugwalo ongagcina kulo imifanekiso kumbe wenze ugwalo lwesikhumbuzo.
4. Funda ukwenza izinto othandekayo wakho owayethanda ukukwenzela zona. Yonke into entsha kufanele iqanjwe ikhalelwe kwedlule. Okunjengo kuthi, umfelwakazi ufanele afunde ukuzihambisela imali ebhanga, lomfelwa afunde ukupheka.
5. Ekucineni uthando lesikhathi owakusebenzisa kulowana umuntu, kudinga ukusetshenziswe komunye umuntu kumbe komunye umumo. Ngakho kufanele unanzelele ukukhetha ubudlelwano obutsha ngokuhlakanipha. Kufanele ulandele amanyathelo amane (angaphezulu) ungaka lungeli leli nyathelo. Nxa ubukade ungakenzi amanye amanyathelo kuqala, kwesinye isikhathi ungacina ukhethe kubi umuntu wokutshada laye, kumbe kukwenze uguqule impilo yakho usenzela ukuthokozisa isithandwa sakho esitsha.
Esingakwenza ukuthi kusincede sisile
Ungavele ukwazi ukuthi kulezinto ongazenza ukuku nceda unqobe ukudabuka, ungaba lethemba lokuthi uzaphinda ukholise ubelokuthula loku thokoza empilweni yakho. Indlelo elandelayo seyanceda abanengi ukuthola ukuthula loku thokoza njalo.
1. Woba lobudlelwano obuseduze loNkulunkulu ngoJesu Kristu lezwi lakhe. UJesu UYAZI okwenzakalayo kithi lesikuzwayo, Heb.4:14-16. Singaya kuKnkulunkulu noma ngasiphi isikhathi ngomkhuleko njalo sikwazi ukuthi uzakusizwa. Nxa benginga thembekanga kulesisigaba, sokuyisikhathi sokuqalisa!
2. Funda iBayibeli yakho, kakhulu kuMahubo. Uzathola amavesi amanengi azakupha ithemba, ukududuzeka lendlela. Unga thola kuluncedo ukuphendulela imikhuleko ekuMahubo uyise empilweni yakho, ukhumbule “ngesitha” esiqanjwayo kuMahubo njengokuthi yiso esiba ngela ukudabuka kwakho, njalo usebenzisa iHubo ukubumba owakho umkhuleko. IHubo elilungileyo ngu143.
3. Lalela uNkuunkulu kukho konke. Beka ithemba lakho kuye. UJobe wathi, “Noma engibulala ngizamethemba,“ Jobe13:15. Khumbula1Kor.10:13.
4. Yana kubazalwane, laba zalwanekazi kuKristu abathembeileyo bakuncede, 1 Thes.4:18, Gal.6:2. (Abesifazana baye kwabesifazana labesilisa baye kwabesilisa.
5. If you have done anything wrong, repent and ask God to forgive you. Accept God’s forgiveness, accept that you cannot change the past, and then stop punishing yourself by thinking about it all the time. The apostle Paul overcame his past mistakes and became a powerful instrument for good. So can you! 1 Tim.1:15-16.
6. Zithethelele wena uthethelele labanye, Efesu 4:32.
7. Khuluma uqinisile, uthi “Ngingakwenza konke ngaye uKristu ongiqinisayo,”Filiphi 4:13.
8. Dinga izinto ezihlekisayo empilweni uvume ukuhleka. Udokotela wake wathi, Ükuhleka ngumuthi odlula yonke.”UNkulunkulu uthi, Ïnhliziyo ethokozayo yenza kuhle, njengo muthi.” Izaga 17:22.
9. Lalela kumbe ukutshaya amachacho. Lalela izihlabelo kakhulu ezilo ncedo.
10. Yenza into ngobuciko kumbe ngobungcitshi bakho.
11. Yenza ulutho oluphumuzayo.
12. Yenza ulutho olulomvunzo. Yenzela abanye izinto.
13. Bhala imizwa yakho. Bhala usizi lwakho bhala njalo ukunqoba kwakho.
14. Zama ukukhula ngokudabuka kwakho. UJobe wathini kuNkulunkulu esedlule ekudabukeni kwakhe? “Ngakuzwa ngendlebe, kodwa khathesi ilihlo lami liku bonile,”Jobe 42:5. UJobe wasebenzisa ukulahlekelwa kwakhe ukukhula ekukholweni. Ngo sizi lwakhe, wafunda ukwethemba uNkulunkulu kulo kuzethemba. UJobe wathi, “Ngakhuluma enginga kwaziyo, izinto ezingimangalisayo engangingazazi...Kungakho ngiyazilahla njalo ngiyaphenduka ngisothulini lasemlotheni.”Jobe 42:3,6. UJobe kakwazanga ukuthi KUNGANI uNkulunkulu wavumela zonke izinto ezimbi zisenzakala kuye - lathi asikwazi.
15. Chazela uNkulunkulu iqiniso lemizwa yakho. Qala ngokuchaza ukuthandabuza kwakho, ukwesaba, ukucunuka lo sizi – imizwayakho. Ubusu sebenzisa ingqondo yakho ukudumisa uNkuunkulu njalo utshengisele ithemba lokuthi uzakugcina njalo akunike ukuthokoza.
Nxa ungafunda amaHubo, uzabona ukuthi uDavida wakwenza lokhu. (Amahubo 13 ngeyinye yezibonelo.) Kungani uNkulunkulu wavumela amazwi aphikisana laye ukuthi abhalwe encwadini yakhe? Akusikho ukuthhi uNkulunkulu uyakwazi ukuthi kufanele simchazele imizwa yethu na? (Khangela kuMahubo 32:3-4). Akusikho uhuthi uNkulunkulu uyakwazi ukuthi singachaza imizwa yethu, sizakuba lakho ukukhangelana layo size sifike ekutheni simbone ngeqiniso, sicine silakho ukumdumisa loku methemba ngeqiniso na? Nanzelela umahluko phakathi kokuqalisa lokucina Mahubo 13. Amahubo 13:1: “Koze kubenini, Nkosi? Uzangikhohlwa kuze kube nini na?” Amahubo 13:6: “Ngiza kuyihlabelela iNkosi, ngoba ingenzele okuhle.” Filiphi 4:6-7: “Linga khathazeki ngalutho, kodwa kukho konke izicelo zenu kazaziwe nguNkulunkulu ngoku khuleka langokunxusa, loku bonga, ukucela kwenu akwaziwe ngNkulunkulu; njalo ukuthula kukaNkulunkulu okudlula ukuqedisisa konke kuzaku londoloza inhliziyo lemicabango yenu kuKristu Jesu.”
Izifundo engazifundayo ekudabukeni kwami ezangincedayo ukuthi ngikhule:
Izindlela engingazisebenzisa engazifundayo ukunceda abanye:
Umngane onanza umuntu odabukileyo.
1. Kufanele abe ngumuntu olethemba. Kufanele atshengise ukuthi, uyakholwa ukuthi umuntu odabukileyo uzaphinda aphile kuhle njalo, aze aphinde abe lentokozo noma engaselaye lowo muntu amlahlekeleyo.
2. Kufanele amlalele umuntu odabukileyo njalo amkhulekele. Kwesinye isikhathi ngokuthula nje umuntu odabukileyo kuya mduduza kulokumkhulumisa. Nxa ungahlala azithulele, umuntu odabukileyo uzaqala ukukhuluma. Ngakho uzalalela ulalele uze ulalele.
3. Kufanele wenze umuntu odabukileyo akwazi ukuthi kulungile ukuveza imizwa yakhe njalo kulungile ukuthi akhale. UJesu wakhala ethuneni lika Lazaro. IBayibeli isitshela ukuthi “sikhale labakhalayo.” Umngane kufanele azimisele ukulalela lokukhala njalo lomuntu odabukileyo nxa kunge nzeka futhi ukuthi adabuke – ilanga lokuzalwa komuntu ofileyo, isikhumbuzo sokufa kwakhe, amakhefu aqakathekileo, lokunge okunjalo.
Ukuncedisa abantwana ekudabukeni
1. Nxa kungenzeka, chazela abantwana ukuthi ukufa kuyinikungakenzakali.
2. Nxa umtwana engabona umuntu ofileyo, umchazele ukuthi umuntu ngokwakhe usehambile. Lo umzimba ube “uyindlu”nje umuntu akade ehlala kuyo esese mhlabeni. Ukufa kunjenge cimbi nje elitshiya ikhasi lalo nxa selisiba livevane elihle.
3. Phendula imibuzo yomtwana ngeqiniso. Nxa ebuza umbuzo onjengokuthi, “Kungani uNkulunkulu wenza ubaba wafa?” ungamtshela ukuthi uNkulunkulu kasitsheli zonke izinto khathesi sise mhlabeni. Ezinye izinto sizakuzazi kuphela singafika ezulwini. Kodwa uNkulunkulu usithembisa ukuthi uzakuba lathi asisize ekudabukeni kwethu.
4. Nxa umtwana engezwisisi ukuthi kungani abantu bedana kangaka nxa othandekayo wabo esendaweni enhle, ungamtshela ukuthi wena uya thaba ngomuntu osefile, kodwa udaniswe yikumkhanuka.
5. Ungesabi ukukhala phambi komtwana. Uyabe umfundisa indlela yokuphatha ngayo , lokhu kuza vikela umtwana.
8.Ukuba lomuntu omdala ozamtshengisa uthando njalo abelaye, lakho kuyamceda.
9. Umtwana angaba lakho ukudabuka futhi nxa esemdala njalo eseku zwisisa ngcono ukulahlekelwa kwakhe.
Kuphela labo abavuma ukukhala bazokududuzwa. Vumela ukukhala, kodwa uphinde uzincede ukubuyela empilweni yokho yakuqala.
Kwelinye ilanga uzakuba lakho ukucabanga ngokulahlekelwa kwakho ungelabuhlungu obujule kakhulu. Kwelinye ilanga ubelakho ukuthokoza empilweni.
Izinto esingithola ukuthokoza kuzo khathesi.
By Steve Calvert
Condensed and adapted by L. Maydell
Translated by Maina Nyembezi